Tully

Tere jälle kallid lugejad!

Pole üsna ammu midagi siia blogisse kirjutanud. Tuhat vabandust kõigile huvilistele selle pärast.

Elutseme nüüd teist nädalat Tullys. Tully on kuulus selle poolest, et on Austraalia vihmaseim piirkond. Rekord aastal oli siin sadanud 8 meetrit vihma aastas ja päevarekordid teevad Eesti aastasele keskmisele kah kõvasti silmad ette. Just praegu ladistab nagu bananivarrest, kuigi väidetavalt on praegu kuiv hooaeg. Õnneks on see vihm üsna soe ja paneb looduse lokkama. Tully pole teab mis ilus linn iseenesest, aga loodus siin ümbruses on uhke. Vihmametsad ja suured kosed. Parimad kohad Austraalias kohata kiiver-kaasoari (meie veel teda kohanud ei ole). Palju põnevaid taimi (näiteks see puudutuse tundlik taim kasvab siin umbrohuna) jms. Mägedes pidavat siin elama sellised hõimud väikesekasvulisi inimesi, kes tsivilisatsiooni ei armasta ja püüavad paljalt kala ja söövad taimejuuri. Isegi aborigeenid pelgavad neid ja nemad jälle kõiki teisi inimesi. Ei tea, kas see tõsi kah on, aga mehed saunas rääkisid. Põllumehed kasvatavad siin põhiliselt suhkruroogu, banane ja papaiasid. Linnas on suur (umbes nagu Narva Elektrijaamad) suhkruveski, mis täidab õhu imalmagusa lõhnaga.

Sattusime siia, kuna vahepeal läks tööotsimine üsna raskeks – üle terve Põhja-Austraalia oli harukordne külmalaine, mis paljude põllumeeste plaanid sassi ajas – Tully oli peale pikka otsimist ainus koht kus meile tööd lubati. Maret tegeleb siin papaiadega. Need kasvavad sellise hiigelsuure maltsa sarnase taime otsas, kättesaamiseks tuleb selle maltsa otsa redeliga ronida. Istutamisest viljade valmimiseni kulub kõigest 9 kuud. Mina töötan banaanipõllul. Banaanid on samuti rohttaimed ja kobara kättesaamiseks võetakse “banaanipuu” maha. Uue kobara saamiseks läheb kah umbes 8-9 kuud. Kobarad ise on päris pirakad (kuni 70 kg) ja “bananipuud” tuleb nööridega üksteise külge siduda, et nad selle raskuse all ei murduks. Päris palju madusid elab seal põllul, aga ma ei ole veel ühtegi näinud. Leidsime küll ühe 3,5 meetrise püütoni naha sealt ükspäev ja teine meeskond oli ühel päeval ühe mürgise eluka tapnud . Hammustada saadakse ikka üliharva nende käest ja sestap hirmu pole.

Niipalju siis Tullyst ja tööst. Enne siiajõudmist pidasime pikka puhkuse ja reisisime terve ranniku Mackay’st Crainsini risti põiki läbi. Vahvamad kohad olid Kuranda ja Paluma, kus olid väga lopsakad vihmametsad ja toredad inimesed. Väga ilus oli ka Tabelands’i piirkond, kus ringi sõitsime ja päevakese kuumavee allikates ligunesime. Palju ilusaid mereäärseid kohti oli veel. Pikemalt peatusime ka Townsvilles, kus mõtlesime mõneks ajaks elama jääda, aga kus ei leidnud kohe tööd ja mis ei tundunud ka peale mõnda päeva enam nii tore, kui esimist korda sinna sattudes. Townsville küljeall oli suur märgala, kus elas palju põnevaid veelinde.

Juba Tullys elades oleme ikka kah mõnusalt reisinud vahepeal. Käisime eelmisel nädalavahetusel Innisfailis kontsertil, aga suurima elamuse pakkus seal hoopis üks pirakas kala, kes muidu elab korallrahudel, aga tuleb nädalavahetuseks Innisfaili jõkke inimeste käest toitu norima. See oli selline lepiskala, pisut karpkala välimusega, aga ilmatusuur. Mehed kes teda seal toitsid arvasid ta umbes 250 kg kaaluvat. Oli nii umbes 2 meetrit pikk ja väga paks ja sõbralik. Nad seal ütlsid selle liigi nime kah, aga vana pea ei võta enam selliseid asju väga hästi kinni.

Tully on veel sellesmõttes huvitav, et siin elab palju noori eestlasi. Käime neil ikka aeg ajalt külas. Teevad häid toite ja nalju. Kui siia tulime oli siin 2 poissi, kellega plaanime järgmisel nädalal koos Cape Yorki metsikuid piirkondi vallutama minna. Oleme väga põnevil. Poisid on ühe tuhatnelja ratta veoga auto broneerinud, millega peaks seal hea neid tühermaid uurida olema. Cape York on nii umbes Poola suurune maatükk, kus elab vaid 25 000 inimest ja kus pole eriti teid. Sellised näitajad pole just Austraalia kohta eriti haruldased, aga see siin ei asu kõrbes, vaid troopikas ja seal on tuhandeid kilomeetreid randu ja jõgesid. Peaks tulema põnev reis.

Elage seal ikka ilusti ja olge üksteisega lahked. Ja kui midagi kripeldama jäi, siis küsige.

PS! Uusi pilte on kah vanas kohas.