Emeraldi uudised

* mina töötasin vahepeal nii, et polnud ööl ega päeval vahet. Töö oli tegelikult päris huvitav - nimelt avati siin just üks hiigelsuur novaluksi-tiimari-kodukauba supermarket (enamus kaupa "made in china"). Esimesel päeval näiteks puutusin kokku pudeliavaja-tagumikega (bottom-botle-opener), millele kõigile oli vaja hinnapüstoliga 2.50 peale tulistada. Et see oli hirmus igav töö, siis nihverdasin end kauba väljapanijate hulka.

Minu valvsa pilgu ja nobedate näppude all valmisid kontoritarvete, mänguasjade ja karnevali-sünnipäeva asjade vahekäigud. Niiet kui emeradi satute ja näiteks tahate 3-häälelist mängupüstolit või hullu-trolli-parukat osta, oskan kinnisilmi juhendada.

Töö algas 8.30 ja lõppes 10 paiku õhtul... ja nii nädal jutti, kuniks laupäeval pool lahti tehti. Laupäeval olin ka tööl aitasin inimestel seebitopse ja küünlajalgu leida ja valida. Nüüd ei tea ma, kas nad plaanivad mind veel tagasi kutsuda või ei... Võiks kutsuda küll:)

* Siim töötab ikka võileiva kunstnikuna edasi. On ka üldiselt rahul, väidab juba, et nende võileivad on väga tervislikud, sest nad panevad palju salatit. Teeb õhtuseid vahetusi - läks viieks ja ootan teda koju 10-11 vahel.

* Siim oli vahepeal hirmus haige. See juhtus veel siis, kui viinamarja istanduses tööd tegime - ta lõikas mingi viinamarjaväädi nii õnnetult läbi, et see põrkas talle otsaga silma. Alguses polnudki asi teab mis hull... aga hiljem läks hulluks. Õnneks on meie elukoht Haigla tänaval... seega polnud haiglasse pikk tee minna, käisime 2 korda suisa. Jätan teid kurbadest üksikasjadest ilma, lisan siia ainult ühe pildi, mille haige voodi kõrval joonistasin:)

* Emeraldis on kõige kuumem kaup elukohad. Linna vähesed hotellid-motellid-kämpingud on kõige kuumemaks hooajaks ligi aasta ette broneeritud. Nagu ka meie armas elukoht... Kõik inimesed, kes viinamarjaistanduses ei tööta, peavad siit ära kolima. Ainult meil õnnestus oma väike tuba kuidagi päris omale saada ja kohalikus mõistes oleme “üleni võis”, ühtlasi ka kadestavate pilkude all lookas:)

* Eelmisel nädalal kuulsin pesuruumis naaberpesumasina-mehelt, et emeraldis elab veel eestlasi. Laupäeval kohtusimegi poe-riiulite vahel (lemmiklooma-vannitoakauba ja elektripirnide-autokauba vahede ristumiskohal). Esmaspäeval läheme külla:)

Pikk jutt lühidalt: oleme ikka rõõmsad, jälle terved ja jätkuvalt õnnelikud.

Kallid teitele

emeraldis

mõned head uudised:
mina leeebotan kodus, siim läks esimest päeva uuele tööle. Subwaysse kokkama, ametinimetus on tegelikult väga peen: Junior sandwich artist ehk siis "noor võileiva kunstnik":)

Kodusolemise põhiline põhjus on, et saime omale koju neti - praegu olen me väikse toa väikses voodis ja wifi, mis vahepeal küll "very low" hoiatust annab, töötab muhedalt. Lisaks on sel toal veel 2 pulti - üks teleka ja teine kliimaseadme jaoks (mugav ja asendamatu).

Nüüd siis, tänu heale neti-põlvele kuuleb meist ehk jälle rohkem.

Tegelikult tahtsin veel 2-le teisele austraalia-eesti blogile viidata. Me lugesime neid rohkete naerurõketega, kui veel eestis traaliast unistasime.

Esimene on urmas vadi ja tema eeva reisist.
Ja teine on Sursu ja Co uskumatud seiklused kängurude maal.

vapralt

Yeppoon

Peale mõningast vaheaega mõned ülestähendused meie reisist neile, keda peaks huvitama: Vahepeal jõudsime ookeani äärde, sõitsime terve päeva (üle 600 km) ja õhtuks olime mere ääres.
Meri oli hästi suur, sinine ja nagu hiljem selgus, irmus soolane. Loodus lokkas nii mis kole: esimesel õhtul tervitasid meid sajad ja sajad lendkoerad ja merest ronisid välja igas kasvus krabid. Igasuguseid ennenägematuid looduse imesid oli veelgi: suured mustad kakatuud, väiksed valgepeaga kotkad, gekod ja muud lendavad roomavad, ujuvad ja ronivad vigurvändad. Selline mõnus mitmekesine elu ja mõnus mereõhk tegid tuju kohe heaks.
Küll selgus üsna pea, et inimesed siin ei ole üldse nii lahked ja vastutulelikud, kui näiteks Kingaroy kauboid. Mitte, et nad just ka ebaviisakad oleks olnud, aga tundus, et nad on “seljakottijatest” pisut tüdinenud ja lahterdavad su jõle kergelt nende hulka.
Igatahes hakkasime usinalt tööd otsima. Saime ühe metsaistutajate numbri, kes kohe tahtsid meid oma pandesse võtta. Et olge aga 5.30 kohal – läheb kõvaks istutamiseks. Me kah olime kohe rõõmsad, et näe, kui ruttu saab tööle.
Aga järgmistel päevadel selgus, et tegemist on täielike jahmerdamise meistritega. Igaljuhul peale nelja päeva jahmerdamist (millest tööd õnnestus tegelikult teha ainult ühel), mõtlesime, et nüüd aitab ja pidime mere äärest kahjuks ära sõitma. Sõitsime Emeraldi.
Täna peame Mareti sünnipäeva. Lõbus sünnipäev on. Lähme varsti botaanikaaeda ja puha. Homme hakkame tööle viinamarja pügajatena ühes väga suures (1000 ha) istanduses. Ilmad on muidu soojad ja kõhud täis. Tervisi kõigile, eriti kõigile emadele emadepäevaks!