kingaroy männid ja palmid

Tere-tere!

Järjekordne sissekanne siit Kingaroy mändide ja palmide alt. Oleme siin paraja rutiini sisse harjutanud ja sestab suuri uudiseid nagu polegi väga. Teeme aga kõvasti tööd ja siis sööme ja magame ja käime pesemas.

Aga noh põnev on ikka siin Austraalias. Üksõhtu nägime suuri kakaduusid varestega kaklemas. Kakaduusid näeb tegelikult iga päev, aga tavaliselt lendavad nad kõrgelt üle. Lähedalt jättis ikka väga tigeda linnu mulje. Ta on nii umbes ronga suurune aga kuidagi jõulisema ja sõjakama olemisega lind. Igaljuhul uhke. Papakoisid on kah maru palju ja karjuvad kõvasti koguaeg.

Veel üks vahava looduse ime on siin hiigelsuured lendkoerad. Neid näeb kah tihti ja nad on siin puuviljakasvatajate seas üsna halva kuulsusega.

Maret nägi ükspäev ühte väikest rohelist maduussi kah. Ja baseinis oli meil siin üks surnud pisike sisalik. Vot niipalju siis siinsetest elukatest.

Tööl käime endiselt Kingaroy lähedases hiina kakiploomi (persimoni) istanduses. Hommikul kella 7 peame kohal olema, nii et alustame oma päevi u. 5.30 paiku. Peremees seal on hästi Georg Bushi moodi mees. Võibolla natuke vanem ja paksem, aga muidu täpselt nagu see kuulus põõsamees. Ta on oma kakiploome vist nii kaua kasvatand, et temaga millestgi muust rääkida on täiesti võimatu. Igal juhul jõuab jutt 2 minuti pärast kakiploomideni tagasi. See tal selline elutöö vist. Aga muidu on seal töötada täitsa OK. Pool päeva korjame neid persimoneid ja teine pool pakime. Neil on seal seelline kaval masin, mis kõik suuruse järgi sorteerib. Suuremad saadetakse Jaapanisse ja Taisse, väiksemad süüakse siin samas ära. Näm-näm. Vot. Kokku on meid seal u 25 hinge. Meie oleme ainukesed välismaalased, kui ühte filipiini naist mitte arvestada – tema on siin juba kaua-kaua elanud.

Vot ja tööd teeme nii 8-10 tundi päevas ja siis pärast oleme ikka päris väsinud ja lähme vara magama. Elame siin ühes karavanipargis ühes haagissuvilas. Enamus naabreid on pensionärid, kes istuvad päevad otsa oma karavanide ees ja ei tee suurt midagi. Viimasel ajal räägitakse, et paljudele neist meeldib golfi mängida. Mõned naabrid on värvikamad kui teised, nagu vist igalpool maailmas nende naabritega lood on. Meil on siin üks itaalia vanamees, kes igal kohtumisel poetab miski elulise tõetera ja siis jälle edasi kulgeb. Tõeterad on stiilis: “You happy? Yes? It’s good when you happy – you’ll live longer.” Enne elasime ühes kesklinna hotellis – seal käis natuke liiga aktiivne kauboide elu, otsustasime siia kolida. Siin saab ujuda ja puha. Maret on juba mitu päeva ujunud ja kiidab, et küll on hea. Mina iga päev ei uju.

Muidu on meil plaan endale peatselt auto osta ja siis põhja suunal edasi kihutada. Seal pidada palju tööd olema ja ilmad kah soemad. Mitte, et meil siin just külm oleks, aga märgid näitavad, et talv taeva ei jää. Kavandame minna Townswill’i kanti, kui keegi kaardipealt vaadata tahab. Seal kasvavad bannanid ja ananassid ja kohvid koorega. Ainult et madusid pidi seal kah olema. Eks siis näis. Nädalakese või kaks oleme veel siin Kingaroys ilmselt ja kogume auto raha. Palka saame pärist hästi. Kurta küll ei oleks ilus.

Vot selline elu meil siis siin. Kirjutage ikka ise kah sealt, kuidas teil elu läheb ja kas miskeid uudiseid on.

Tervisi kõigile!


3 pilti ka: siim meie kodus, maret melbournis ja känguru Bunya mägedes